Teenindajad löövad häirekella: tööandjad ei kaitse neid ahistavate klientide eest

Kui tööandja saab vihjeid või märkab ise kiusamist või ahistamist, tuleb kohe tegutseda, et taastada turvaline töökeskkond. Kuidas, miks ja millal uurimist läbi viia, selgitab Soraineni tööõiguse tiimi juht Pirkko-Liis Harkmaa.

Tööandjad, kelle äri eduks on oluline meeskonnatöö, innovatsioon ja laiem vaade, ei saa 21. sajandil endale lubada töökeskkonda, mida juhitakse käsu, karistamise ja hirmu abil. Paljud ettevõtted on selle arusaamise omaks võtnud, kuid siiski leidub veel neid, kus juhtimist praktiseeritakse nagu sada aastat tagasi. Miks vana hea piitsa ja prääniku meetod ei ole parim?

​​​​​​​Naise ja tütre emana tunnen rõõmu ja uhkust, et oleme aastakümnetega jõudnud nii kaugele, et ka meil naistena on (üsna) võrdsed võimalused töö ja karjääri tegemiseks ning nagu endine president Arnold Rüütel ütles: „Inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia“. Nii on. Siis aga satun jälle mingeid juhtumeid lugema, mis millegipärast toimuvad üldjuhul ainult naistega ja tahaks appi karjuda.

Kutsehaiguste põhjusi on erinevaid ja tööandja peaks olema veendunud, et kõik nõuded on täidetud ja olulised riskid on maandatud. Kuid mida teha, kui töötajal ikkagi tuvastatakse kutsehaigus või saab tööandja kahjunõude?